Koduleht ettevõttele: 7 asja, mida enne tellimist kontrollida

Üks Eesti pood otsis kolm pakkumist, kui plaanis kodulehte ettevõttele tellida, ja valis odavaima variandi. Kuus kuud hiljem selgus, et domeen oli registreeritud agentuuri, mitte poe enda nimele, ja iga kuu tuli maksta 49 eurot „hoolduse“ eest, mille sisu keegi täpselt kirjeldada ei osanud. Selliseid lugusid kuuleb tihti: kodulehe tellimine tundub lihtne, vali pakkumine, kinnita disain, oota valmimist, aga just enne allkirja andmist tasub küsida mõni täpsem küsimus, mis hiljem raha ja närve kokku hoiab. Need on seitse asja, mida tasub kontrollida enne kui lepingule alla kirjutad.

1. Kellele kuulub domeen ja kood pärast valmimist?

Domeen peab olema registreeritud tellija enda nimele ja kontole, mitte arendaja omale. Sama kehtib koodi ja failide kohta: kui koostöö kunagi lõpeb, peab olema võimalik kõik kaasa võtta ja mujale kolida. Kui pakkuja seda otse ei kinnita või küsimuse peale kõhkleb, on see punane lipp.

2. Mis kulud tekivad pärast tellimist?

Esialgne hind on vaid pool pilti. Eesti turul küsitakse kodulehe „hoolduse“ eest sageli 30–100 eurot kuus, mis aasta peale kokku teeb 360–1200 eurot. Enne tellimist tasub täpselt küsida, mis selle raha eest tehakse ja kas seda üldse on vaja. Kui koduleht on ehitatud staatilisena, ilma andmebaasi ja pluginateta, ei ole püsivat hooldust tegelikult vaja ja ainus korduv kulu on domeen, umbes 10–15 eurot aastas.

3. Kas hinna sees on SEO baas?

Osa pakkujaid müüb SEO-optimeerimist eraldi lisateenusena, kuigi tehniline põhi, nagu pealkirjade struktuur, metaandmed ja kiirus, peaks olema iga kodulehe sünnist saati paigas. Küsi otse: kas hinna sees on metaandmed, sitemap ja struktureeritud andmed, või on need eraldi arve? Ilma nendeta ei leia otsingumootorid uut lehte kunagi üles nii, nagu peaks.

4. Kas mobiilivaadet on päriselt testitud?

„Responsive“ on sõna, mida iga pakkuja kasutab, aga see ei tähenda automaatselt, et leht on telefonis päriselt kasutatav. Globaalselt tuleb juba 64% veebiliiklusest mobiilist ja Eestis kasutab internetti peaaegu 93% elanikkonnast, suur osa sellest samuti telefonist. Enne valmimist tasub lehte ise telefonis järele proovida: kas nupud on piisavalt suured, kas tekst on loetav ja kas leht laeb kiiresti ka aeglasema ühendusega.

5. Kui kaua koduleht ettevõttele valmimiseks aega võtab?

Lihtne koduleht ettevõttele tähendab tavaliselt kuni seitset lehekülge, näiteks avaleht, teenused, „meist“ ja kontakt, ning valmib 2–4 nädalaga, sõltuvalt sellest, kui kiiresti tellija ise sisu ja pildid kokku saab ning mitu kooskõlastusringi vaja läheb. Kui pakkumine lubab midagi palju kiiremat ilma selge põhjuseta, tasub küsida, mis jääb selle kiiruse juures tegemata.

6. Kas sisu saab hiljem ise muuta?

Kui tekste ja pilte tuleb muuta harva, ei ole keerulist sisuhaldussiüsteemi vaja: väiksemad muudatused saab tellida ühekordse tööna. Kui plaanis on regulaarselt blogida või kataloogi uuendada, tasub kohe küsida, kas lihtne sisuhaldur on hinna sees või tuleb see juurde osta.

7. Mis juhtub, kui koostöö kunagi lõpeb?

Hea pakkuja ei tee lahkumist keeruliseks. Fail, kood ja domeen peavad olema tellija käes nii, et uue arendaja juurde saab minna ilma, et keegi peaks vana pakkujat veenma või lunaraha maksma. Kui seda ei ole kirjalikult kokku lepitud, uuri see enne allkirja andmist selgeks. Kui pool nendest seitsmest punktist tundub juba tuttav probleemina olemasoleva kodulehega, aitab edasi minna tasuta kodulehe audit, mis näitab, mis täpselt logiseb.

• Domeen ja kood on registreeritud minu, mitte arendaja nimele
• Kõik korduvad kulud on kirjas, mitte ainult algushind
• SEO baas (metaandmed, sitemap, struktuur) on hinna sees
• Mobiilivaade on päriselt läbi testitud, mitte ainult „responsive“ märgitud
• Valmimise ajakava on selge ja põhjendatud
• Selge on, kuidas ja kui palju maksab hilisem sisu muutmine
• Koostöö lõppedes saan kõik oma failid ja domeeni kaasa